Puhkus maal

Esmaspäevast neljapäevini puhkasin vanaema ja vanaisa juures. Õigemini vanad ise trippisid Lätis ja meie noorema õega ja Hannaga läksime koduvalvama ja loomi söötma…ja noh ühtlasi puhkama.

Võin kohe ära õelda, et kui kaasas on selline marakratt nagu Hanna siis päris puhkuseks ma seda nimetada tglt ei saagi.

Ja kuigi sinnasõit möödus läbi raskuste ja häda ning kohale jõudes tahtis mu pea plahvatada, siis õnneks tervitas ees meid SUVIIII…lõpuks ometi sai bikiinid selga visata ja natuke end grillida.

Muidugi tuli ka kiiremas korras hoovi peale kõhtu täitma minna.Vanadel on megasuur hoov, mis muidugi on täis kõike head ja paremat,mida suvel tahta võiks. Minu lemmikud on mustad tikrid ja valged sõstrad (muideks pole mujal selliseid sorte saanud).

Ja nagu tüüpiline maaelu ette näeb, et internetetist tunned võõrutusnähte ja kraaniveest võid ka und näha…..aga kui aus olla siis telefoniga ma aeg ajalt (väike õde vaidleks vastu ja ütleks KOGU AEG) käisin ikka netis.

…ja meil oli niii võrrtatu pesunurk, et mis siin ikka nuriseda:D

Ja nagu ma ennist mainisin, oli Hannaga natuke raske. Esiteks ta ei maganud oma lõunaunesid korralikult, mis omakorda tekitaks talle õhtuks üleväsimuse ja üleväsinud lapsega ei ole üldsegi tore!!!! Ja muidugi lisaks igalpool tuhlamine, trepist salaja üles minemine, asjade pildumine koerale jne jne

Teiseltpoolt mulle tundus, et Hanna ise nii nautis seda elu väljaspool korterit. Kohe hommikul saab tudukate väel terassile päikest nautima minna. Marju saab otse põõsast süüa…seetähendab,et kogu aeg saab süüa,millal hing ihaldab.Hommikust õhtuni paljajalu ringi tormata….ja mis kõige toredam, kuna ilmad olid soojad, sai päev läbi veega pläkerdada!- Hanna heaven:D

Mitu korda päevas käisime metsa vahel ja põllapääl jalutamas…siin korteris hea, et maja ettegi jõuan..Ahjaa ja täpselt meie jalutuskäigutee alguses oli viljapõld. Minu silmad lõid särama ja ma teadsin,et siin peab enne minekut ühe fotoshoodi ka tegema aga sellest juba eraldi postituses.

Päris idüll….

…ja poleks Hannaga magamisraskusi ja poleks oma kodu kuhu oli vaja ka toimetama tulla, siis oleks tahtnud veel mõnsat maaelu nautida. Kahjuks pean ka tunnistama, et meeletu koduigatsus oli, ma ei tea kas vanus on oma töö teinud aga kuidagi paikseks olen jäänud ja järjest rohkem on kahju kodust lahkuda…..kuigi samal ajal mulle nii meeldib trippida ja kodust vaheldust saada. Saa nüüd siis aru endast.

Sugulaste kokkutulek

Laupäeva veetsime vanaisapoolsete sugulastega.

Ma arvan,et paljud teavad seda tunnet, kui astud sisse ruumi,mis on täis inimesi…täpsemalt sinu sugulasi aga kedagi nagu õieti ei tunnegi. Paar ähmaselt tuttavat nägu on aga ülejäänute kohta hakkad vaikselt sosistama ja targematelt küsima, et kes see veel on ja kuidas ma temaga sugulane olen.

Või teine variant, kuidas kõik tulevad sind teretama ja kallistama…sest nad teavad sind aga sina vahid ikka natuke hirmunud näoga, et kuhu ma sattunud olen. Küsimustele ja ahhetustele, et oi kui suureks sa oled kasvanud ja kas sa mäletad kuidas väiksena seda ja toda tegid, ei oska ammugi oma peakeses vastust leida….hea, et ma mäletan,mis hommikusöögikski sõin.

Kui nüüd eelnev poolnaljaga õeldu vahele jätta, siis on ikka väga tore neid võõraid inimesi kohata,keda saan oma sugulaseks kutsuda. Kui aus olla,siis ma suurema osa päevast veetsin ikka nö oma perega jutustades, sest nagu ei osanud eelnevatel väljatoodud põhjustel kellegiga millestki rääkida:D

Mis seal ikka teha,kui argpüks minus välja lööb. Hanna nii arg ei olnud ja müttas seal omapäi(as usual) ja võttis kõik kiirelt omaks. Pean ära ka mainima, et Hanna lemmik tegevus(peale söömise) oli kivide tuppa tassimine….et siis päris omajagu ajast sain neid kive välja tagasi tassida…kah tegevus ju.

Söögi koha pealt mulle nii meeldis selline süsteem, et iga üks tõi siis miskit kaasa ja kõik pandi lauale…ehk natuke selline Rootsi laua sarnane värk. Hiljem grillisime ka väljas ja vokkpannilt ei saagi midagi muud tulla,kui imehead sööki.

Koht oli ka niii ilus…kuskil Saku vallas(?) rehe küün, mis oli ümbritsetud rohelisusega, et pildistades tausta pärast väga põdema ei pidanud.

…ja ma sain endiselt kinnitust sellele, et meie perest vist polegi väga normaalseid perepilte võimalik saada aga ma ei kurda, sest noh sellised me olemegi:D

Juublil

Laupäeval tähistas Matu ema oma 50aasta juublit. Pidu toimus kohalikus mõisas ja oli ikka selline fääntsi ja muidu tore.

Sellest tulenevalt hakkasin mõtlema, et ei tea kuidas teistel nende suurte pidustustega lood on. Mulle isiklikult üldjuhul sellised suuremad ja uhkemad peod ei meeldi…..või mitte ei meeldi, vaid ma ei eelista neid:D. Tooge mulle väike hea seltskond, head sööki-jooki ja mul on järgmine päev kümme korda rohkem muljetada ja meenutada.

Muidugi ma olin elevil ja ootasin sünnipäeva aga kogu see “viisakas värk” pole lihtsalt my cup of tea.

Sellegipoolest on vahelduseks tore käia natuke teistmoodi peol ja no sünnipäev oli ise ka väga tore…ehk ma ei peaks nii väga pelgama neid suuri tähistamisi.

…samas üles mulle meeldib end lüüa:D, jällegist väga sellist viisakat riietust ma ei fänna aga õnneks olin juba mõnda aega tagasi endale kleidi ostnud , mis minuarust sobis ka sellisele pidulikumale üritusele väga hästi….ja samas sobib ka see niisama “linnakleidiks”, niiet igatepidi hea ost oli see!

Fotograafi ameti sain ka endale ja kuna ma terve sünnipäeva alguse klõpsutasin õnnitlejaid, siis mingi aeg lasin Matul ka endast paar pilti teha (fototõestus et ma ka kohal olin:D)….ja siis jätkasin jällegi teiselpool kaamerat.
phhhh ma tean,et sedapidi triip teeb laiemaks ja Matul puudub igasugune pildistami oskus aga sellegipoolest olen piltidega rahul

Ja väike printsess ootamas, et emme temast pildistamise juba lõpetaks ja ta jooksma saaks minna.

Esimesed jaanid peetud

Laupäeval sai esimene jaanipidu maha peetud ja ma ei tea,kas ma hakkan tõesti vanaks jääma aga vanad külajaanid,mis on kogu aeg nii vinged olnud, pole üldse enam nii meeleolukad.

Kuskile suurele jaanipeole pole mind kunagi miski väga tõmmanud, jaanidel meeldib ikka kuskil külakohas tsillida või hoopiski kellegi juures niisama grillida.

Laupäeval kõige pealt alustasimegi õe juures grillimisega ja seekord oli menüüs homemade burksid! Grill on ikka üks imeasi küll…..pane tavaline hakkliha grillile ja see maitseb burksi vahel lihtsalt imeliselt, lisaks veel meelepärast manti ja ongi hea kõhutäis olemas.

 
Hannale miniburks ja mulle ikka suur….kuigi ma alahindasin oma võimed süüa mitu burksi….sellest ühest kaugemale ei jõudnudki.

Tavaliselt suur nälg Hanna aga ei söönud oma tillukest einetki ära…kõik muu läks paremini suhu.

Hiljem läksime platsi peale ja siis tuli Hannale vist meelde, et ta pole väga söönud, sest kõik,kellel oli midagi söödavat, olid tema parimad sõbrad…..pool pidu möödus Hannal igatahes süües:D

….ja kuigi mina väga millesti seal vaimustuses polnud, siis Hannale meldis väga, sai ringi joosta ja noh veelkord süüa ja süüa.

Hanna pidas tublisti vastu poole 12ni, siis viisin ta ema juurde magama ja ise läksin beebimonitoriga pidusse tagasi (tänapäeva luksus:D). Lõpus läks isegi päris lõbusaks, paljud olid ära läinud edasi kuskile või koju ja me jäime väikse seltskonnaga veel istuma ja siis hakkas selline jaanide meeleolu sisse küll tulema. Kahjuks oli aga niiiiii külm (enamus olid talvejopedega), et läksin ka koju ära.

Mässisin end mõnusalt tekkide sisse ja vajusin unne…ja SIIS otsustas Hanna, et tema seda asja nii ei jäta ja hakkas iga poole tunni tagant mulle peale ronima. Nimelt Hanna õppis ära triki,kuidas reisivoodist välja ronida ja nii ta siis ronis. Ega siis jaanide ajal ei peagi magama….arvas Hanna vähemalt.

Eile käisime veel Tabiveres, kus esinesid hellad velled….ilm aga keeras nii ära ja kuna me polnud väga huvitatud põõsa all vihmavarjus istumisest, siis pikale see õhtu ei läinud.

Homme aga on meil oma küla jaanipäev.Seda ma kohe ootan jubedasti, Hanna viin õe juurde hoiule ja panen ka jaanide puhul ühe kräu maha või noh pigem naudin õhtut iga ilmasuguse ringi jooksmiseta 😀 Seekord grillimegi omaette ja naudime seltskonda, kui tuju siis käime ka bändi üle tsekkamas

….ja ühtlasi tuleb homme Matu kojuuuuu, kuu aega mittenägemist on minu jaoks ikka rohkem kui küll, enam kunagi ei taha!!!! Loodan,et Hansu tunneb oma issi ära ja väga kuri ta peale pole, kuigi viimasel ajal pole ta enam issiga telefonis “rääkimisest” huvitatud ja issi pilte näidates kõlab ka ainult pähh päähhh.

Kõigile aga ilusat jaani ja ärge väga kännuämblikuks jooge:D Ja üle lõkke ma ka ei soovita hüpata, sest see ei tõota kunagi head:D

Hanna selle aasta esimene “ujumine”

Eile käisime Hannaga Matu isa juubelil. Õues oli soe ilm ja kuna pidu toimus väljas, siis tõotas tulle mõnus õhtupoolik grillides ja noh seda samust ilma nautides. Võin kohe ära õelda, et päris nii see muidugi ei läinud….

Ma olin täiesti ära unustanud, et maja kõrval on väike bassein ja te oleksite pidand mu nägu nägema, kui sinna jõudes seda nägin. Rahulikust tsill õhtust võisin ainult unistada, sest seal kus on vesi,on ka Hanna…..ja no täiesti tõsiselt, see uudisimu ja armastus vee vastu on tal meeletu.

Enam-vähem terve õhtu ma siis käisingi nagu eriti hull stalker Hannal järel…vahepeal lasti mul ikka süüa ja natuke omaette ka olla . Muidugi batuut andis samuti korduvalt puhkepause aga kahjuks jäid need üürikeseks ikka.

Seltskond oli nii mõnus ja ilm oli veel fantastilisem….nii ma aina mõttes kirusin Matut, et miks ta peab seal väljamaal olema, nii hea oleks need lapsevanema kohustused pooleks jagada.

Mingi aeg aga läks Hanna onu temaga jalutama…

….ma istusin rahulikult terassile maha,kui kuulsin jubedat rahva kiljumist. Jooksin nuka peale ja edasi võite juba ennustada,mida mu silmad nägema pidi.

LIGUMÄRG LAPS!!! MINU LIGUMÄRG LAPS!

Pätiplika nagu Hanna on, oli tal vaja JÄLLE basseini juurde minna, et oma väikeste kätega see vesi ikka üle katsuda. Eks nad onu Mairoga seal siis kahekesi seda vett uudistasid, kuid vaja oli ainult sekundit, et Hanna sisse lendaks….ja kahjuks nii juhtuski.

Nagu näha, siis laps ise oli peae väikest ehmatust väga rõõmus ja samal ajal kui ma üritasin end kuidagi rahulikuna hoida, siis tema juba naeris.

Jahm, loeme selle siis õnneliku õnnetuse alla…õnneks oli Hanna siiski järelvalve all ja kui tal võttis sekund aega, et sisse lennata, siis õnneks onu tal suutis teise sekundi jooksul ka lapsest kinni haarata.

Ma suhteliselt keeldun end ärritama mõtetega, mis OLEKS võinud juhtuda.

Edasine õhtu möödus mul endiselt Hannal sabas longates, selle vahega, et Hanna kaotas mingiks ajaks huvi selle basseini vastu ja sealt kõndisime mööda kaarega!

Hanna onust oli läbinäha süütunnet aga ma leian, et samamoodi oleks võinud juhtuda ka siis,kui Hanna minuga oleks olnud, oleks ta lapse üksi jätnud basseini äärele, lendaksid siin postituses väga ropud ja kurjad sõnad aga ma tunnen oma last ja tema äkilisi liigutusi ja hiiglaslikku huvi maailma avastamise vastu….seega rahunesime kõik maha ja muigasime Hanna esimese “ujumise” üle.

Rõõmsamatel nootidel rääkides, täitus Hannal täna 1,6 aastat! Ja see on endiselt USKUMATU, et ta polegi enam väike beebi, vaid nii asjalik pisipreili:) Küpsetasin oma preilile rabarberikooki ja kõrvale jõime piima….selline väike pidu meil kahekesi:D Üritan lähiajal ka arstil ära käia Hannaga mõõtmas/kaalumas ja siis natuke rohkem juttu  mu röövlitütrest:)

Nädalavahetusest

Reede alustasime juba varakult sõitu Tallinna poole, et oma silmaga Armin van Buuren üle vaadata (aka Armin Puurmanist:D).

…ja kuigi ma natukene kontserdis pettusin, sest lubatud laule me ei kuulnudki, siis sellegipoolest oli õhtu üldmulje väga lahe. Show on üleprahi lahe ja seltskond veel lahedam. Ma ainult ei saa aru,miks ma varem kuskil sellisel suurel kontserdil käinud pole ja üldse peaksin ma rohkem Tallinna ära eksima.

…ja ega siis “normaalseid” pilte polnud aega teha,  ehk sel õhtul vallutasid meie telefone ainult selfid!:D

….koju jõudsime varavalges 5 aeg… või noh ema juurde 😀 ja minu üllatuseks vaatas sel kellal mu vend veel telekat ja teatas, et a muideks su laps on pool tundi juba jutustanud voodis omaette. Nojah, mis seal ikka, vahetasin lapsel veel mähkmed, tegin talle pudeli ja keerasin koos temaga magama. Seda magamist kauaks ei olnud, sest 6aeg ärkas Hanna jubeda nutuga uuesti üles ja kuna lapsehoidjad kõik põõnasid mõnusalt, siis eks ma istusin siis ming aeg veel lapsega üleval:D

Peale 4 tunnist uinakut ärkasin (st äratati:D) üles ja varsti juba oli vaja minna Jõgeva linnapäevadele. Kahjuks ma jõudsin aga nii hilja, et magasin Hannakese esimese jooksuvõistluse maha aga ma usun, et tal oli oma vanaema ja tädidega seal väga tore:).

Hanna sai muideks auväärt viimase koha aga ma ei saaks rohkem uhkem ta üle olla, et ta vähemalt läbis etteantud maa….ja muidugi sai ka oma esimese medali !

Õhtul peale linnapäevi läksime Hannaga veel õe juurde grillima ja teate, ma ei ole ammu sellist väsimust tundnud, iga keharakk minus oli omadega niii läbi. Kuigi ma teadsin, et ema juurde  jäädes,saaksin hommikul mõnusalt veel magada, siis oma voodi igatsus trumpas selle teadmise üle…aga ega ma tühjade kätega lahkuda ei saanud, kutsusin noorema õe endale külla ja arvake,kellel täna hommikul magada lasti?!:D

….ja kuigi ma suutsin end ikka eile kuidagi poole ööni üleval hoida siis hommikul tundsin end kuidagi värskelt ja energiliselt. Energialt oli kohe nii palju, et kutsusime külapoisid kaasa ja läksime korvpalli mängima. Hanna aga arvas vist, et korvpall pole siiski minu jaoks ja enne nutmist ei lõpetanud,kui mina mängimise lõpetasin:D

Hetkel tunnen jälle põrguväsimust ja loodan homse ilusa ilma peale,mis minusse ühe paraja doosi energiat süstiks:)

järjekordne üllatus ja niisama loba

Täna oli ühel sõbrannal sünnipäev (jälle sünnipäev noh:D) ja hommikul otsustasime ka  väikse üllatuse talle teha….kuna pidu plaanis polnud siis ei jäänud meil muud üle,kui ise kohale ronida:D

Ajasime oma pundi kokku ja läksime üllatuseks kõik talle külla õnne soovima. Tubli Reelika küpsetas kaasa rabarberikoogi ja ei puudunud ka küünlad….mille põlema panemine koridoris ostus natuke raskemaks aga hakkama saime:D. Üllatunud näoga sünnipäevalaps avas ukse ja suur bande pistis ukse taga laulma….ja siis marssisime muidugi sisse, sõime kooki, kuulasime euro laule (veeel ei olegi siiber neist) ja olime niisama muhedad ( like always,hihi)!

Muidu aga olen ma Hannaga järjekordselt kahekesi…..Matu põrutas väljamaale ja jääme teda koju ootama loodeavasti jaanipäevaks.

Ma loodan,et see kord läheb kõik libedamalt, kuigi hetkel kordub see, et meie Hannaga mõlemad jälle haiged…või noh päris haiged veel ei ole aga midagi sinnapoole, ehk valus kurk,nohu ja natuke köha.

Hetkelgi kuulen,kuidas Hanna läbi une meeletult köhib, kohe valus kuulata:(

Loodan,et reedeks pole hullemaks läinud, sest mina lähen Buuuuurenile ja kuigi pidin Matu äkilise mineku tõttu plaanid ümber tegema, siis õnneks emps lohutas, et küll nemad Hannaga ise hakkama saavad ja ärgu mina Matu mineku pärast pahane ole!?

Ma ei tea ,miks ta arvab, et ma nüüd nii pahane olen, et Matu välismaale tööle läks…kuigi mulle see jah üldse ei meeldi, siis mis mul ikka kobiseda, raha on vaja ja õnneks ta sinna väljamaale tihti ära ei eksi.

Ma arvan,et ma olen aga ühe sigavinge õhtu ära teeninud ja loodetavasti on mul peale reedest kontserti põhjust tulla siia häid muljeid kirjutama;)

Erovisiooni ennustus

Meil sõbrannadega on igatahes käimas üks väike ennustusmäng, kus selgeltnägija võimed kasutame ainult Eesti riigi kohta ja auhind ona magus….

….1 euro:D

Tegelikult päris euroga me ei mõnita ja võitja ehk, kes pakub kõige lähemale…saab igalt osalejalt euri ja siis saab pea püsti poodi uut pluuset ostma minna näiteks.

Ma seekord täitsa kartsin ennustada, kuna Eestile ennustatakse päris head tulemust….aga sama oli ka Getter Jaaniga ju ja mitte ei olnud meie tulemus just kõige parem. Siiski ma usun tänavusse laulu rohkem ja peale mõningat uurimistööd ennustuskontorites ja mujal, pakun mina Eesti 5ndale kohale.

….tegelikult olin ma suht seal 3-6koha  vahel, seega valisin sellise kuldse kesktee.

Muidugi ma loodan, et mu ennustus täppi ei pane ja see aasta üllatab lugu meid veelgi parema kohaga…aga eks seda juba näha ole!

Õhtuks on mul laud kindlasti kaetud ja ootan sõpru külla, et üks vahva traditsiooniline euroka õhtu veeta….mis minusugusest eurofännis muud ikka oodata, vorbin valmis veel ühe tabeli, et oleks silme ees esinejate järjekord ja ära märgitud,mis laulud mulle meeldisid….sest tavaliselt kipuvad mul need maade nimed meelest minema ja kes siis enam mäletab,milline see hea laul oli ja milline mitte.

Mis kohta teie Eestile ennustate?

kaks mudilast

Esmaspäev-teisipäev liitus meie perega õepoeg…ja ta on lihtsalt kõige armsam ja vahvam poisiklutt,keda ma tean.

Eriti tore oli jälgida,kuidas nad Hannakesega möllasid ja üksteist hoidsid….sest vanusevahet on neil omajagu ja sellest ka erinevad huvid….sellegipoolest sai minul rohkelt siin nalja neid jälgides, niisiis ma käisin märkmik käes ringi, et osad naljad ka üles kirjutada. (,kahju, et ma enne sellepeale pole tulnud, sest poisi sõnavara on hea:D)

Karl (4a) ja Hanna (1,5a)

* Miski ajas Hanna kurjaks, seega ta pistis täiest kõrist röökima
Karl sellepeale: ” Apppi, ta karjub niii kõvasti!”
Mina: “Kui kõvasti siis?”
Karl: ” No niii kõvasti, et kassinurrumistki poleks kuulda!”

* Karl jääb järsku habemeajamis masinat vaatama ja teatab: ” Minu issil on samasugune, see on hea, sellega saab nii kaua nühkida, et aku ei saa tühjaks!”

*Istun teises toas,kui järsku kuulen, et Hanna hakkab nutma
Pisarates Karl: ” Hanna anna andeks, palun palun anna andeks!”
Hanna nutab aina edasi
Karl: ” No Hanna anna juba andeks!”

(Hiljem selgus, et Karl tahtis Hannat teleka tagant välja aidata ja eks Hannale see vist ei meeldinud:D)

*Hakkan lastega välja minema ja hoiatavalt räägin Karlile, et väliskoridoris on väga paha hais.
Karl: “Miks seal siis paha hais on?”
Mina: ” No siin trepikojas elab üks naine,kellel kodu prahti täis ja siis tema kodust tuleb see hais ka koridori.”
Karl: “Vuhhh….(mõtleb natuke ja teatab), teda ma küll siis endale naiseks ei taha!”

*Hanna võtab popkorni kausi ja kallab selle lihtsalt kummuli
Karl silmi pööritades: ” TEIL ON SIIN HULLUMAJA!”

(pildid on tehtud eelmine suvi)

OOTD ja sõbranna sünnipäev:D

Eile sai siis jälle ühe sõbranna vananemist tähistada aga seekordne pidu oli natuke teistmoodi:D

Sõbrannale ajasime suure suuga, et lööme end ikka kõik lilleks ja paneme uhked kleidid selga, siis vähe fääntsim olla jne. Oi sõbranna pablas ja käis endale linnast kleitigi otsimas, sest noh nii me ju kokku leppisime 😀

Reaalsus oli aga teine…ja sõbrannadega leppisime meie omavahel väheke teistmoodi outfiti kokku,et las sünnipäevalaps üksi särab siis uhkelt meie keskel.

                                                      Püksid: Tally Weijl
                                                      Pluus: Matu oma:D
                                                      (UUS SOENG on kaaaa)
Ma arvan,et üllatus oli päris hea, kui kogu seltskond ilusate kleidikeste asemel kandsid lühikesi pükse ja meeste t-särke.

Sõbranna ÕNNEKS endale kleiti ei leidnud (parajad süümekad hakkasid tekkima, et kui nüüd meie pärast uue kleidi ostab) aga kaunimalt oli riides kui meie küll:D

Ja ma ei saa mainimata jätta, et mul pole ammmu ammu nii lahe olnud ja kõhulihased said ka korraliku treeningu naermisest (ehk lunastasin sellega oma krõpsude õgimise).

Ma tundsin,end kohati kui jälle 15 ja klassiõhtul….soola-pipra veskid olid meil mikrofonideks ja me laulsime,tantsisime nagu ühel õigel diskol vanasti. Keset tantsumöllu suutsime nii muuseas teha ka oma väikse bändi VALLATUD PÜKSID (või siis Sandra jaoks SANDRA JA VALLATUD PÜKSID), videomaterjali ja tõestust,kui hullupööra lahedad me oleme, on õnneks palju:D

Ei puudunud ka väike lauluvõistlus, kus üks laulis kõrvaklappidega ja teised arvasid….ja isegi kui enamustele on elevant (või terve kari elevante) kõrvadele astunud,siis ka kõige häbelikumad laulsid ja nautisid seda…..noh publik oli võrratu ka ju. Ja nagu ikka tuli ka paar varjatud annet välja…aga noh need vaiksemad on alati sellised, et varjavad oma andeid ja siis tulebki selliste lahedate mängudega need üles otsida.

Õhtu (loe:öö) lõpuks mängis ainuke peol olev meeskodanik meile kitarri ja meie saime veel omakorda laulda….tunne oli nagu istukski reaalselt kuskil laagris lõkke ääres….ainult,et lõkke asemel oli meil söögilaud.