Esmaspäevast neljapäevini puhkasin vanaema ja vanaisa juures. Õigemini vanad ise trippisid Lätis ja meie noorema õega ja Hannaga läksime koduvalvama ja loomi söötma…ja noh ühtlasi puhkama.
Võin kohe ära õelda, et kui kaasas on selline marakratt nagu Hanna siis päris puhkuseks ma seda nimetada tglt ei saagi.
Ja kuigi sinnasõit möödus läbi raskuste ja häda ning kohale jõudes tahtis mu pea plahvatada, siis õnneks tervitas ees meid SUVIIII…lõpuks ometi sai bikiinid selga visata ja natuke end grillida.
Muidugi tuli ka kiiremas korras hoovi peale kõhtu täitma minna.Vanadel on megasuur hoov, mis muidugi on täis kõike head ja paremat,mida suvel tahta võiks. Minu lemmikud on mustad tikrid ja valged sõstrad (muideks pole mujal selliseid sorte saanud).
Ja nagu tüüpiline maaelu ette näeb, et internetetist tunned võõrutusnähte ja kraaniveest võid ka und näha…..aga kui aus olla siis telefoniga ma aeg ajalt (väike õde vaidleks vastu ja ütleks KOGU AEG) käisin ikka netis.
…ja meil oli niii võrrtatu pesunurk, et mis siin ikka nuriseda:D
Ja nagu ma ennist mainisin, oli Hannaga natuke raske. Esiteks ta ei maganud oma lõunaunesid korralikult, mis omakorda tekitaks talle õhtuks üleväsimuse ja üleväsinud lapsega ei ole üldsegi tore!!!! Ja muidugi lisaks igalpool tuhlamine, trepist salaja üles minemine, asjade pildumine koerale jne jne
Teiseltpoolt mulle tundus, et Hanna ise nii nautis seda elu väljaspool korterit. Kohe hommikul saab tudukate väel terassile päikest nautima minna. Marju saab otse põõsast süüa…seetähendab,et kogu aeg saab süüa,millal hing ihaldab.Hommikust õhtuni paljajalu ringi tormata….ja mis kõige toredam, kuna ilmad olid soojad, sai päev läbi veega pläkerdada!- Hanna heaven:D
Mitu korda päevas käisime metsa vahel ja põllapääl jalutamas…siin korteris hea, et maja ettegi jõuan..Ahjaa ja täpselt meie jalutuskäigutee alguses oli viljapõld. Minu silmad lõid särama ja ma teadsin,et siin peab enne minekut ühe fotoshoodi ka tegema aga sellest juba eraldi postituses.
Päris idüll….
…ja poleks Hannaga magamisraskusi ja poleks oma kodu kuhu oli vaja ka toimetama tulla, siis oleks tahtnud veel mõnsat maaelu nautida. Kahjuks pean ka tunnistama, et meeletu koduigatsus oli, ma ei tea kas vanus on oma töö teinud aga kuidagi paikseks olen jäänud ja järjest rohkem on kahju kodust lahkuda…..kuigi samal ajal mulle nii meeldib trippida ja kodust vaheldust saada. Saa nüüd siis aru endast.