2

Ma mäletan hästi,kui Hanna sündis siis ei saanud ma hästi aru,millest kõik rääkinud on,et see beebiaeg läheb linnutiivul mööda jne…..minu arust aeg pigem venis ja selle kõige nautimiseks oli aega maa ja ilm. Muidugi kui lõpuks jõudis kätte Hanna aastane sünnipäev,siis pidin ikka imestusest ohkama, et issssand kui kiiresti see aasta mööda läks. Rääkides nüüd teisest eluaastast, siis kas ma magasin vahepeal talveund? Mitte,et ma siin Hanna arengu ja kõik maha oleks maganud aga vot see on valguskiirus!

Mu inglilokikestega rosinasilm, väike präänik-väänik on tõesti juba 2aastane!

…eks see lapsekasvatamine paras ameerika mägedel sõit ole ja nagu eelmisest postitusest aimata võib,siis hetkel sõidame mäest aina allapoole, sellegipoolest paneb see pisikene kaheaastane mind iga päev tundma sõnaseletamatuid emotsioone. See,kuidas ta silitab oma tillukeste kätega mu põski,kui ma ütlen,et mul on ai-ai ja kuidas ta mind päevas kümme korda suvalistel hetkedel kallistama ja musitama tuleb…..kuidas ma pean teda enne magamaminekut hoidma nagu beebit ja kussu-kussu tegema ja kui väga ta mind jäljendada üritab….sest ta tahab olla nagu tema emme! Need pisikesed hetked igas päevas,panevad mind tundma nii suurt armastust, et seda ei olegi võimalik kirjeldada…..ja mis kõige toredam,need suured tunded kasvavad iga aastaga. Ma ei tea,kuidas see kõik võimalik on aga seda suudab üks pisike tirts,kelle ma tegin nullist.

12351025_965699996802234_1639990167_n

Advertisements

4 thoughts on “2

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s