Lasteaia jant

Hanna lasteaeda minekust kirjutasin siin.

…ja kuigi ma mitu korda olen siia tahtnud muljetama tulla,et kuidas siis väiksel Hannal lasteaias läheb,pole ma õiget emotsiooni leidnud, et kuidas see kõik nüüd kirja panna.

Igatahes tänaseks on mu emotsioonid rohkem kui laes….ja üldse mitte positiivsed emotsioonid. Ma tunnen ahastust, väsimust, masendust + liitke kõik sarnase mõttega emotsioonid siia hulka ja saategi minu segaste tunnete kompoti.

Hanna on kuuldavasti tubli lasteaialaps….õpetajad ikka kiitsid, et ta kohe sobib lasteaialapseks. Lasteaeda jõudes teeb alati mulle musi ja kalli ning jookseb siis kiirelt rühma mängima. Järgi minnes ei taha kunagi koju tulla,vaid eelistab veel natuke seal mängida. Tuleb mul kodus aint lasteaeda mainida,kui Hanna tormab rõõmustades jope järgi,ise korrutades asteeaa, asteaa (lasteaed)…jah ja sõnavara on ka tal tohutult arenenud (pead ehk panti ei paneks,et tänu lasteaiale aga noh kasuks ikka tulnud). Ehk ilma pikema jututa kõik nagu täiesti oki-doki? Kus sa sellega….

Hanna on haige….jah praegu, üle eelmine nädal, üle üle eelmine nädal, eelmine kuu, üle eelmine kuu jne jne

Eelmise kuu lasteaia arvet vaadates, tuleb välja, et Hanna käis kohal 7päeva näiteks….ja kuna ta mul ju ongi plaanide järgi poolekohaga lasteaednik, siis see päevade arv ei vapustaks mind nii palju aga kui hakkan mõtlema, et suurema osa ülejäänud päevadest oli ta haige,siis mu süda tahab lihtsalt murduda.

Lihtsalt kaua veel see jant kestab? Lapse haigus on kõige kurnavam asi üldse maailmas…..eelkõige lapsele ja samuti ka vanematele. Ja kuigi enamus ajast on Hannal külas kaks “sõpra” nimedega nohu ja köha, siis nende sekka on jõudnud ka näiteks põiepõletik + mitmepäevane megakõrge palavik+ suuremat sorti kõhulahtisus.

Ausalt tekib tunne, et tahaks oma lapse lasteaiast ära võtta aga noh siis koputab reaalsus mulle pähe ja ütleb, et see pole lahendus,kuna ükspäev peab ta sinna niivõi teisiti tagasi minema ja siis hakkab see jant ju kõik otsast peale.

Jumal tänatud, et ma tööl ei käi….kuigi see mõte, et see variant on minu jaoks hetkel ka täiesti välistatud, tekitab omakorda masendust.

…ja nii ma kassin siin koos oma haige lapsega. Tema viril,kuna ega ta ka just kõige õnnelikum oma haiguse üle pole, mina väsinud ja jõuetu.

Ehk kui Hanna tuleb lasteaiast koju,niiet ninast tatt maani ei voola, siis loen selle päeva kordaläinuks!

Advertisements

4 thoughts on “Lasteaia jant

  1. Kannatust ja kannatlikkust. Viieaastasena on ehk juba vähem haiguste pärast puudumisi. 🙂
    Tean küll, et praegu see ei lohuta, aga mõtle siis iga haiguse juures, et tema organism harjub ja karastub. Haigustega võideldes muutub ta järjest vastupidavamaks, aga seni läheb natuke aega. Õnneks aega meil on. Iga päev, kui ta on kodus ja mitte lasteaias, saad ju lohutuseks mõelda, et kunagi enam pole Hanna nii väike kui täna! Sest homme on ta juba suurem, 1 päeva võrra vanem. Just täna aga on ta su kõige väiksem lapsuke ja teil on ju koos tore, isegi siis, kui päev kulgeb haigusega võideldes. Vähemalt ei pea Sa tööl olema ja nuputama, kuidas tal küll läheb, vaene väike haige laps.. Sest sina oled koos temaga. Anna endale kannatlikkust, varsti on ta tõesti 5-ne, väljakujunenud iseloomuga, rohkem päevi lasteaias ja teil pole enam kunagi nii palju aega kahekesi olla, käsitööd teha või keset päeva joonistada, raamatut lugeda, lõngast ingleid valmistada… midaiganes.

    Ehk siis – peaaegu kõigil lasteaialastel on nii. Minu oma on teist aastat ja on ka juba haige olnud korra. Mis seal siis ikka. Väiksem pole veel lasteaialaps, aga on ka juba haige olnud sel sügisel. Tööl käin, osalise koormusega. Aga kodus olla on ka hea, sest ma olen nende ema ja nad täiega meeldivad mulle! Nohu-köhasena, unesegaselt soigudes, palavikusilmadega, ikka meeldivad!
    Samas kui mu keskmine tütar koolist otse trenni läheb 3-4 korda nädalas ja siis õhtul hilja koju jõuab, et korraks süüa ja siis õppida, ei kohtu me üldse nii palju. Kui vanem tütar ütleb, et sel nädalal olen kolmapäeval peale kooli tööl ning mõlemal nädalavahetuse päeval 9st 18ni, siis on seda koosolemise aega veel vähem. Aga kui lapsed on väikesed, ei mõtle keegi üldjuhul selle peale, et kohe varsti ongi ta juba täispikka päeva lasteaiakas ja varsti peale seda on koolilaps muusikakooli/trenni/õppimise/sõpradega… ja neid hetki ei tule enam nii palju, kus saab KOOS istuda.
    Pea vastu 🙂

    1. Ma üritangi sellest ajast kus ta nüüd kodus on maksimumi võtta ja kordades rohkem temaga maha istuda ja lihtsalt mängida,meisterdada jne….aga eks see kõik ole ka tänu tema haigusele raskendatud, tühipaljas nohu teeb ta juba nii virinaks…..aga eks ma end lohuta jah sellega, et kasvades peaks see paremusepoole minema

  2. Sama siin. Eelmine kuu sai lasteaias käia täpselt KOLM päeva. Nende kolme päeva vahele mahtus kaks nohu, köha ja okseviirus koos kõrge palavikuga ja siis jälle nohu ja köha. Päris kurnav lapsele, kes siiani on põhimõtteliselt kolm aastat täiesti terve laps olnud…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s