Hanna selle aasta esimene “ujumine”

Eile käisime Hannaga Matu isa juubelil. Õues oli soe ilm ja kuna pidu toimus väljas, siis tõotas tulle mõnus õhtupoolik grillides ja noh seda samust ilma nautides. Võin kohe ära õelda, et päris nii see muidugi ei läinud….

Ma olin täiesti ära unustanud, et maja kõrval on väike bassein ja te oleksite pidand mu nägu nägema, kui sinna jõudes seda nägin. Rahulikust tsill õhtust võisin ainult unistada, sest seal kus on vesi,on ka Hanna…..ja no täiesti tõsiselt, see uudisimu ja armastus vee vastu on tal meeletu.

11303436_884894854882749_278501967_n

Enam-vähem terve õhtu ma siis käisingi nagu eriti hull stalker Hannal järel…vahepeal lasti mul ikka süüa ja natuke omaette ka olla . Muidugi batuut andis samuti korduvalt puhkepause aga kahjuks jäid need üürikeseks ikka.

Seltskond oli nii mõnus ja ilm oli veel fantastilisem….nii ma aina mõttes kirusin Matut, et miks ta peab seal väljamaal olema, nii hea oleks need lapsevanema kohustused pooleks jagada.

Mingi aeg aga läks Hanna onu temaga jalutama…

….ma istusin rahulikult terassile maha,kui kuulsin jubedat rahva kiljumist. Jooksin nuka peale ja edasi võite juba ennustada,mida mu silmad nägema pidi.

LIGUMÄRG LAPS!!! MINU LIGUMÄRG LAPS!

Pätiplika nagu Hanna on, oli tal vaja JÄLLE basseini juurde minna, et oma väikeste kätega see vesi ikka üle katsuda. Eks nad onu Mairoga seal siis kahekesi seda vett uudistasid, kuid vaja oli ainult sekundit, et Hanna sisse lendaks….ja kahjuks nii juhtuski.

11289686_884894894882745_1345551978_n

Nagu näha, siis laps ise oli peae väikest ehmatust väga rõõmus ja samal ajal kui ma üritasin end kuidagi rahulikuna hoida, siis tema juba naeris.

Jahm, loeme selle siis õnneliku õnnetuse alla…õnneks oli Hanna siiski järelvalve all ja kui tal võttis sekund aega, et sisse lennata, siis õnneks onu tal suutis teise sekundi jooksul ka lapsest kinni haarata.

Ma suhteliselt keeldun end ärritama mõtetega, mis OLEKS võinud juhtuda.

Edasine õhtu möödus mul endiselt Hannal sabas longates, selle vahega, et Hanna kaotas mingiks ajaks huvi selle basseini vastu ja sealt kõndisime mööda kaarega!

Hanna onust oli läbinäha süütunnet aga ma leian, et samamoodi oleks võinud juhtuda ka siis,kui Hanna minuga oleks olnud, oleks ta lapse üksi jätnud basseini äärele, lendaksid siin postituses väga ropud ja kurjad sõnad aga ma tunnen oma last ja tema äkilisi liigutusi ja hiiglaslikku huvi maailma avastamise vastu….seega rahunesime kõik maha ja muigasime Hanna esimese “ujumise” üle.

Rõõmsamatel nootidel rääkides, täitus Hannal täna 1,6 aastat! Ja see on endiselt USKUMATU, et ta polegi enam väike beebi, vaid nii asjalik pisipreili:) Küpsetasin oma preilile rabarberikooki ja kõrvale jõime piima….selline väike pidu meil kahekesi:D Üritan lähiajal ka arstil ära käia Hannaga mõõtmas/kaalumas ja siis natuke rohkem juttu  mu röövlitütrest:)

8 kommentaari “Hanna selle aasta esimene “ujumine”

  1. Õnnelik õnnetus! Tõesti piisab selliste asjade juhtumiseks vaid murdosa sekundist, isegi järelvalve all. Meil on maal aias kaks veesilma, mille ümber on paekivid ja lilled. Seletasin ilusti Mammule, et seal on aiai ja ei tohi sinna minna. Iga kord, kui mööda jalutasime, näitas ta näpuga sinna ja ütles aiai. Mõtlesin juba, et sai aru, et sealt peaks eemale hoidma. Järgmine hetk põhimõtteliselt sain ma tal sabast kinni, sest tema kakerdas muidugi nende poole minna ja siis koperdas vastu kivi ja kukkus täpselt nii, et sai käed veesilma äärele, millimeeter veel ja ta olekski peadpidi sinna vette lennanud. Täna juhtus jällegi selline lugu, et laps oli mehega ämma juures veranda peal, täpselt astmete juures. Mees korra vaatas teisele poole ja oligi Mammu juba uppis poole trepi peal – jällegi – murdosa sekundiga! Õnneks ta haiget ei saanud, mina ehmatasin kõige rohkem. Õudne lugu ikka, ei saa neid vati sees ka hoida – kuigi tahaks! Mul tuleb iga kord üks hall karv juurde, kui midagi sellist juhtub 😀

    1. Oii,kuidas ma ei salli neid veesilmi, tiike, basseini jne:D Õe juures samamoodi, muidu lapsel nii hea seal mängida ja mina saan rahulikumalt võtta aga kuskil aianurgas peab ikka see veesilm olema, mis lapsi tõmbab:D

      Ja vot need trepid on samamoodi nuhtluseks, trepist üles kõndimisega saab hanna ilusti hakkama ja aina rohkem hakkan selle koha pealt teda usaldama…..allatulek on aga üks infarkt teise järel!

      ….ja kui ma vahepeal juuksuris värvimas ei käiks, siis mu pea üleni hall vist juba olekski:D

      1. Me nüüd kui puhkuse ajal maale tagasi läheme, siis lasen raudpolt mehel kohe katted peale ehitada neile. Kui ma väike olin, siis minu järgi ka joosti, vennaga oldi juba targemad ja ehitati puust katted peale neile (rasked, mida ise tõsta ei jõudnud) ja eks nüüd tuleb sama teed minna ja need tagasi leiutada sinna, siis saaks veidi muretumalt võtta 😀

      2. Ma juba teatasin ka basseiniomanikele, et suveks olgu kate peal, sest grillima tahaks sinna kindlasti veel minna

        …või võtan oma katte kaasa:D

    1. Ma usun, et kui rahvas ümber rohkem paanikat tekitanud oleks, siis oleksin seesmiselt sasipundar olnud aga ümberringi rahustati ja no Hanna ise oli nii rõõmus, et see juba rahustas kiirelt:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s